Praegu kasutusel olevad süsteemid kohtade selgitamiseks (FIDE soovitused).

1 Toimimine mängimata partiidega (kui võistleja loobub poole võistluse ajal)

Et vältida mängimata partiide ebaõiget mõju mängijate paremusjärjestusele, tuleb neid partiisid arvestada järgmiselt:

·  Sõltumata mängimata partii tulemusest (võit mängijate paaritu arvu tõttu, võit või kaotus mitteilmumise tõttu, partiid ei toimunud, kuna mängija loobus turniirist või puudus mõned voorud) loetakse tulemus kohtade jagamise eesmärgil viigiks mängija enda vastu.

2. Tavaliselt kasutatavate kohtade jagamise süsteemide loetelu

Kõigis süsteemides reastatakse mängijad vastava kohtade jagamise süsteemi põhjal langevas järjekorras. Järgnevas loetelus pole kavatsust väljendada süsteemide tähtsuse järjekorda.

2.1 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad mängija oma tulemusi

2.1.1 Voorujärgsete punktide summa – (Praegu koroonas kokku lepitud)

pärast iga vooru on mängijal teatud arv punkte. Need punktid liidetakse kokku voorujärgsete punktide summaks.

2.1.1 Kärbitud voorujärgsete punktide summa -

voorujärgsete punktide summat vähendatakse ühe või rohkema vooru punktide võrra, alates esimesest voorust.

2.1.2 Matshipunktid võistkonnavõistlustel -

2 punkti võidetud matshi eest (võistkond on saanud rohkem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).

1 punkt viigistatud matshi eest (võistkond on saanud niisama palju punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).

o punkti kaotatud matshi eest (võistkond on saanud vähem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).

2.1.3 Koya süsteem ringsüsteemis turniiridel -

see on punktide arv, mis saavutatud kõigi vastasmängijate vastu, kes on saavutanud 50% või rohkem.

2.1.3.1 Laiendatud Koya süsteem -

Koya süsteemi võib laiendada samm-sammult, hõlmates punktigruppe, kellel on alla 50%.

2.1.4 Omavaheline kohtumine -

kui kõik jagavad mängijad on omavahel kohtunud, otsustab nende kohtumiste punktide summa.

2.1.5 Võidetud partiide arv.

2.2 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad vastasmängijate tulemusi

2.2.1 Buchholzi süsteem

2.2.1.1 Buchholzi tulemus on mängija kõigi vastasmängijate punktide summa.

2.2.1.2 Mediaan - Buchholz 1 -

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige kõrgem ja kõige madalam tulemus.

2.2.1.3 Mediaan - Buchholz 2-

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige kõrgemat ja kaks kõige madalamat tulemust.

2.2.1.4 Kärbitud Buchholz 1 -

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus.

2.2.1.5 Kärbitud Buchholz 2 -

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige madalamat tulemust.

2.2.1.6 Buchholzi summa on vastasmängijate Buchholzi tulemuste summa.

2.2.2 Sonneborn - Bergeri süsteem

2.2.2.1 Sonneborg - Berger individuaalvõistlustel on nende vastasmängijate tulemuste summa, keda mängija on võitnud, ja pooled nende tulemustest, kellega mängija on viigistanud.

2.2.2.2 Sonneberg - Berger võistkonnavõistlustel on vastasvõistkondade tulemuste summa, millest igaüks on korrutatud vastasvõistkonna vastu saavutatud tulemusega.

2.3 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad reitingut

2.3.3 Vastasmängijate keskmine reiting on mängija vastasmängijate reitingute summa, mis jagatud voorude arvuga

2.3.3.1 Kärbitud keskmine reiting on vastasmängijate keskmine reiting, millest on lahutatud ühe või rohkema vastasmängija reitingud alates kõige madalama reitinguga mängijast.

2.3.4 Turniiri saavutusreitingud (kaasa arvatud 350 punkti reegel).

3. Kohtade jagamise süsteemi valik mitmesuguste turniirisüsteemide puhul

Võistlusel kasutatava kohtade jagamise süsteemi valik otsustatakse eelnevalt, võttes arvesse võistlustüüpi (shveits, ringsüsteem, võistkonnad jne.) ja turniirile oodatavate mängijate koosseisu. Näiteks on reitinguid kasutatavate kohtade jagamise süsteemide kasutamine kahtlane turniiridel, kus reitinguid pole käepärast, nad pole kooskõlas või pole vajalikul määral korrektsed (näiteks juunioride / seenioride turniirid).

Konkreetsel võistlusel võib kasutada ainult üht tüüpi kirjeldatud kolmest kategooriast.

Näiteks: a) voorujärgsete punktide summa + b) Buchholz pole korrektne.

Mitmesuguste võistlustüüpide jaoks soovitatakse kohtade jagamise süsteeme nagu allpool loetletud:

Individuaalsed ringsüsteemis turniirid:

- omavaheline kohtumine

- Koya süsteem

- Sonneborn- Berger

- võidetud partiide arv

Võistkondlikud ringsüsteemis turniirid:

- partiipunktid

- matshipunktid

- omavaheline kohtumine

- Sonneborn - Berger

Individuaalne shveitsi süsteem (kõigil mängijail on kooskõlas reitingud):

- vastasmängijate keskmine reiting

- turniiri saavutusreiting

Individuaalne shveitsi süsteem (enamus mängijaist on reitinguga, reitingud pole kooskõlas)

- omavaheline kohtumine

- voorujärgsete punktide summa

- Buchholz

- Sonneborn - Berger

- võidetud partiide arv

Individuaalne shveitsi süsteem (enamusel mängijatest pole reitingut)

- omavaheline kohtumine

- Buchholz

- Sonneborn - Berger

- võidetud partiide arv

Võistkondlik shveitsi süsteem

- partiipunktid

- matshipunktid

- omavaheline kohtumine

- Buchholz

- Sonneborn - Berger

Males on hakatud kasutama aja kokkuhoiuks Šveitsi süsteemis turniiri esimese pool (4 vooru) mängimist kiirmalet (koroonas võib mängida parem 2 st või 4st). Viimased 5 vooru (kui toimub 9 vooru) mängida pika ajakontrolliga. Selline ajakontroll on Eesti turniiridel muutunud viimaste aastatega valdavaks. Mõnes mõttes on hea, et turniiri algusosa viiakse läbi kiirtempos. Selles faasis pole partiidel veel nii otsustavat tähtsust ning kui arvestada spordi üldisi suundumusi- aina kiiremaks, et pakkuda publikule suuremat show’d, siis on selline tendents ka Eestis igati tervitatav. Siiski tuleb mõista neidki, kes igatsevad taga vanu aegu, mil kogu turniir mängiti pika ajakontrolliga. Poole turniiri pealt kiirmalelt täispika ajakontrolliga malele ümber orienteerumine on üsna raske.

Kindlasti on raske ka koroonas poole võistluse pealt umber häälestuda pikemaks mänguks, kuid selline süsteem võimaldaks turniiri algstaadiumis aega kokku hoida.