FIDE soovitused turniirigruppide kasutamiseks

1. Toimimine mängimata partiidega

Et vältida mängimata partiide ebaõiget mõju mängijate paremusjärjestusele, tuleb neid partiisid arvestada järgmiselt:

2. Tavaliselt kasutatavate kohtade jagamise süsteemide loetelu

Kõigis süsteemides reastatakse mängijad vastava kohtade jagamise süsteemi põhjal langevas järjekorras. Järgnevas loetelus pole kavatsust väljendada süsteemide tähtsuse järjekorda.

2.1 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad mängija oma tulemusi

2.1.1 Voorujärgsete punktide summa

Pärast iga vooru on mängijal teatud arv punkte. Need punktid liidetakse kokku voorujärgsete punktide summaks. (Praegu koroonas kokku lepitud.)

2.1.1 Kärbitud voorujärgsete punktide summa

Voorujärgsete punktide summat vähendatakse ühe või rohkema vooru punktide võrra, alates esimesest voorust.

2.1.2 Matshipunktid võistkonnavõistlustel

• 2 punkti võidetud matshi eest (võistkond on saanud rohkem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).
• 1 punkt viigistatud matshi eest (võistkond on saanud niisama palju punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).
• 0 punkti kaotatud matshi eest (võistkond on saanud vähem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).

2.1.3 Koya süsteem ringsüsteemis turniiridel

See on punktide arv, mis saavutatud kõigi vastasmängijate vastu, kes on saavutanud 50% või rohkem.

2.1.3.1 Laiendatud Koya süsteem

Koya süsteemi võib laiendada samm-sammult, hõlmates punktigruppe, kellel on alla 50%.

2.1.4 Omavaheline kohtumine

Kui kõik jagavad mängijad on omavahel kohtunud, otsustab nende kohtumiste punktide summa.

2.1.5 Võidetud partiide arv

2.2 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad vastasmängijate tulemusi

2.2.1 Buchholzi süsteem

2.2.1.1 Buchholzi tulemus

Mängija kõigi vastasmängijate punktide summa.

2.2.1.2 Mediaan – Buchholz 1

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige kõrgem ja kõige madalam tulemus.

2.2.1.3 Mediaan – Buchholz 2

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige kõrgemat ja kaks kõige madalamat tulemust.

2.2.1.4 Kärbitud Buchholz 1

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus.

2.2.1.5 Kärbitud Buchholz 2

Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige madalamat tulemust.

2.2.1.6 Buchholzi summa

Vastasmängijate Buchholzi tulemuste summa.

2.2.2 Sonneborn–Bergeri süsteem

2.2.2.1 Sonneborn–Berger individuaalvõistlustel

Nende vastasmängijate tulemuste summa, keda mängija on võitnud, ja pooled nende tulemustest, kellega mängija on viigistanud.

2.2.2.2 Sonneborn–Berger võistkonnavõistlustel

Vastasvõistkondade tulemuste summa, millest igaüks on korrutatud vastasvõistkonna vastu saavutatud tulemusega.

2.3 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad reitingut

2.3.3 Vastasmängijate keskmine reiting

Mängija vastasmängijate reitingute summa, mis jagatud voorude arvuga.

2.3.3.1 Kärbitud keskmine reiting

Vastasmängijate keskmine reiting, millest on lahutatud ühe või rohkema vastasmängija reitingud alates kõige madalama reitinguga mängijast.

2.3.4 Turniiri saavutusreitingud

Kaasa arvatud 350 punkti reegel.

3. Kohtade jagamise süsteemi valik mitmesuguste turniirisüsteemide puhul

Võistlusel kasutatava kohtade jagamise süsteemi valik otsustatakse eelnevalt, võttes arvesse võistlustüüpi (šveits, ringsüsteem, võistkonnad jne.) ja turniirile oodatavate mängijate koosseisu. Näiteks on reitinguid kasutatavate kohtade jagamise süsteemide kasutamine kahtlane turniiridel, kus reitinguid pole käepärast, nad pole kooskõlas või pole vajalikul määral korrektsed (näiteks juunioride/seenioride turniirid).

Konkreetsel võistlusel võib kasutada ainult üht tüüpi kirjeldatud kolmest kategooriast. Näiteks: a) voorujärgsete punktide summa + b) Buchholz pole korrektne.

Mitmesuguste võistlustüüpide jaoks soovitatakse kohtade jagamise süsteeme nagu allpool loetletud:

Males on hakatud kasutama aja kokkuhoiuks šveitsi süsteemis turniiri esimese poole (4 vooru) mängimist kiirmalena (koroonas võib mängida parem 2st või 4st). Viimased 5 vooru (kui toimub 9 vooru) mängida pika ajakontrolliga. Selline ajakontroll on Eesti turniiridel muutunud viimaste aastatega valdavaks.

Mõnes mõttes on hea, et turniiri algusosa viiakse läbi kiirtempos. Selles faasis pole partiidel veel nii otsustavat tähtsust ning kui arvestada spordi üldisi suundumusi — aina kiiremaks, et pakkuda publikule suuremat show'd — siis on selline tendents ka Eestis igati tervitatav. Siiski tuleb mõista neidki, kes igatsevad taga vanu aegu, mil kogu turniir mängiti pika ajakontrolliga. Poole turniiri pealt kiirmalelt täispika ajakontrolliga malele ümber orienteerumine on üsna raske. Kindlasti on raske ka koroonas poole võistluse pealt ümber häälestuda pikemaks mänguks, kuid selline süsteem võimaldaks turniiri algstaadiumis aega kokku hoida.

Arhiividokument (2003). Algallikas: koroona.ee/vana/2003/system.htm